Jooksma! Kuhu?

Tõmbasin üle pika aja jälle ketsid jalga ja läksin välja kergele sörgile. Pean ausalt üles tunnistama, et olen suht laisk olnud ja peale viimast Saaremaa 3 päeva jooksu eriti midagi teinud ei ole.

Muide, 2012 aastal saavutasin ma peale igasuguseid eelnevaid ebaõnnestumisi lõpuks oma parima vormi. Esiteks jooksin SEB sügisjooksul lõpuks oma 2010 aastast kehtinud 10km rekordi üle (48.23, Saaremaa 3p jooks), uueks ajaks sain 47.36. Ei olnud just väga suur areng, kuid 2011 aasta SEB-ga võrreldes ikka hea (49.51).

Ühesõnaga pärast selle aasta sügisjooksu läksid mul ‘‘lõõrid lahti”. Kui järgmine päev kergele sörgile läksin, siis mõtlesin, et midagi on valesti. Jooksin oma tavalise tempoga, aga pulss oli kuidagi liiga madal, ikka ca 10 lööki vähemalt. Ma ei suutnud seda uskuda. Põhimõtteliselt selles ajast alates toimus mu rahuliku tempojooksus muudatus ja sain hakata sama pulsivahemikuga ca 20-30 sekundit kiiremini jooksma, see oli niiiiiii hea tunne. Ma olin juba 2 aastat selle nimel pingutanud.

Tegin seejärel veel mitu võistlust ja vorm läks aina tugevamaks. Öeldakse, et lisaks tavalise rahulikule jooksule, mis laob nö vundamenti, tuleb vahest teha ka intensiivsemaid trenne, et toimuks areng. Minule olidki nendeks trennideks mitmesugused võistlused. Selle aasta kulminatsiooniks oli siis Saaremaa 3p jooks, kus ma jooksin 10km UUE rekordi 44.59, pace 4.30. Uhh, ma ei teagi kust kohast see tuli, aga ta tuli.

Enivei.. alustasin ma ju juttu sellest, et ma läksin täna jooksma.

Kava mul hetkel ei ole. Või tegelikult ikka on – vabakava 😀 Minu praeguse elukoha kõrval on üks suur park – Liberty State Park. Ma kaardi pealt enne vaatasin, et see on päris suur, annab võrrelda New Yorgi ”kopsudega”ehk Central Pargiga. Igatahes ilm oli täiega ilus, päike paistis ja üleüldse oli mul tunne, et siin hakkab kevad, mitte talv lähenema.

Jõudsin siis pargi piirini ja vaatan, et sisse viivale teele on tõkked ette pandud ning igalpool on politseinikud. Mõtlesin, et okouuu, äkki on keegi siin maha lastud või niisama tapetud ja nüüd käib siin üks kõvem uurimine. Tükk aega kõhklesin, et kas lähen ikka lähemale või mitte. No muidugi läksin, ma tahtsin sinna jooksma minna. Politsei hakkas kohe kätega vehkima ja pobises midagi. Võtsin klapid peast ära ja küsisin:

‘Mis siin toimub?”

”Park on suletud, siia ei tohi minna!!!”

”Miks see suletud on, ma ainult jooksen?”

‘Park on suletud, sest tänu Sandyle on väga palju murtud puid (ja veel midagi, aga ma ei teadnud, mis see inglise keeles tähendab) ja käivad koristustööd!”

Mhh..ma seisin pargi tee otsas ja nii kaugele kui minu silm ulatus, oli tee TÄIESTI tühi, isegi oksaraasu ei vedelenud kuskil.

”Aga ma jooksen ainult selle sirge tee peal, siis ei ole ju midagi.”

”Noup! Siin tehakse koristustöid ja öeldi, et keegi ei tohi siin liikuda ja l’m sorry!”

Krrrrrt see Sandy hakkab mind juba tõsiselt närvi ajama. Igalpool on mingi pahandus tema pärast. Tundub ikka kuidagi kahtlane, äkki seal ikka oli mingi kuritegu? 😀 kuigi jah, need usakad ju kardavad vist igat asja. Pärast lähen jooksma ja saan mingi oksaga vastu pead ja kaeban siis pargi kohtusse 😀 ah ei tea. Vaidlema ei olnud mõtet hakata, pärast oleks veel kartsa viidud ja anger managementi suunatud.

Igaljuhul hakkasin siis teises suunas jooksma, majade vahele. See kant muutus plaksti suht getoks. Osadel majadel ei olnud aknaid ja ülejäänud majadel olid KÕIGIL esimestel korrustel trellid ees. Ei ole veits imelik? Mõtlesin, et pööran juba tagasi, aga uudishimu sain must võitu. Jooksin paar blokki edasi ja siis järsku plaksti – nii ilusad majad, et pole ammu selliseid näinud. Ja ilma trellideta! Tekkis paratamatult mõte, et kas need trellidega maja elanikud käivad üksteise juures vargil, et niimoodi kardavad? Palju lihtsam oleks ju minna sinna ilusatesse majadesse, kus oleks midagi võtta ka.

Tead, mulle üldse ei meeldi niimoodi sinka-vonka tiirutades joosta. Kohe üldse. Mulle meeldib, kui on kindel ring. Ma võin kasvõi sirge maantee peal joosta paar km ühte suunda ja siis tagasi. Aga niimoodi majade vahel siblida, ülekäigukohtades vahtida, kas keegi tuleb jne – pole minu teema. Pulss oli ka nii kehv, sellest kergest sammust, millest alguse poole rääkisin, pole midagi alles. Täitsa uskumatu kui kiirelt vorm kaob. Kahju. Aga pole midagi, detsembrist võtan endale uue jooksukava ja hakkan uuesti otsast peale.

Peatse kuulmiseni!

8 kommentaari “Jooksma! Kuhu?

  1. Anonüümne

    Mis asju sa seal usas üldse ajad…või milleks läksid sinna?
    45 min 10 km aeg on ikka väga hea…ma oma 58 min ei julgeks Sinuga startigi tulla:)

    Meeldib

  2. Raine

    Hei, Tiina! Väga tore on Sinu blogi lugeda. Loodan, et Sul seal kaugel teisel pool maakera kõik hästi läheb 🙂 Oled väga tubli ja saad kindlasti hakkama.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s