Tänaolipikatrennipäev

Ma ei tea, kas mina hakkan lolliks minema või mulle lihtsalt jäävad silma igasugused imelikud asjad. Ausõna ma praegu ei valeta ja nägin Central pargis, kuidas ühel koeral olid õhupallid jala otsa lükatud. Tumesinised. Ja tuli niimoodi lita-löta nagu osad käivad, et sokininad tilbendavad tühjalt ees. srsly_b01010_366886

Teisipäev on mu kõige raskem ja samas lemmikum trennipäev. Siis ma käin Central pargis jooksmas. Varem tegin seda ainult enda kodu juures mööda jõe äärt. Edasi ja tagasi. Suht nüri ja null tõusudega.

Muide, ma käisin siin detsembris ühel jooksuüritusel, mis toimus Armory Trackil. See on üks vanemaid sisehalle (ehitatud 1909) ja seal on joostud kõige rohkem maailmarekordeid. Kui keegi jooksusõpradest peaks New Yorki tulema, siis soovitan kindlasti külastada. Seal on spetsiaalne Hall of Fame, kus on üleval läbi ajaloo kuulsate sportlaste treeningvarustust ja palju huvitavaid fakte. Päris eriline tunne oli seal ringi käia. Vaata lähemalt SIIT. Pildil Steve Prefontaine särk.

photo-19

Selle ürituse lõpus sai minna kohvikusse tasuta õllele (mis siin peaaegu alati jooksuüritustega kaasas käib) ja tutvusin seal ühe laheda trennigrupiga – NYCinstarunners. Jah, nad said alguse Instagrammist 🙂 Nad käivad koos võistlustel ja organiseerivad iga nädal vähemalt korra mingi grupijooksu. Ühel olen ka käinud. Igatahes üks instarunner ütles mulle ,et kui sa tahad Central parki jooksma minna, siis saad oma asjad jätta kohe pargi kõrval olevasse New York Running Company spordipoodi (Columbus Circle mall’i 2.korrusel) ja vajadusel seal riietuskabiinis ka riideid vahetada.

Kui ma esimest korda seda võimalust kasutasin, siis läksin kohale, aga ei näinud kusagil sellist kohta, kus saaks asjad jätta ja no ei julgenud küsida ka. Tundus nii imelik, et lähen sinna, midagi isegi ei osta ja ütlen, et valva mu asju nüüd.Äkki see mees, kes seda rääkis, on mingi oma inimene seal ja sellepärast saabki jätta asju??? Ja nii ma siis hiilisingi seal ringi ja tegin näo nagu vaataks asju ja tahaks midagi osta. Peas mõtlesin, et aitab küll, ma lähen minema.. mark juba. Teisi inimesi ka ei olnud poes. Läksin siis ühte toppi selga proovima ja mõtlesin, et pean selle vist ära ostma, kui üks naine tuli ja küsis, kas saab mind aidata. Ma siis küsisin, et kus riietuskabiinid on.. ja enda arust eriti chill näoga, et

‘Hey, can I leave my stuff here?”  

”SURE! Boxes are right behind the counter, feel free to go there!”

Arrhh… kui totakana ma endale siis tundusin, et seal enne niimoodi ringi luurasin. Nüüd käingi seal iga nädal ja lähen otsejoones leti taha nii, et silm ka ei pilgu. Kõik teevad seda.

Sellega seoses tuli mul meelde, kuidas mu ema siin külas käies üksinda spordipoes oli ja tosse valis. Üks härra tuli siis mu teda abistama. Rääkis pikalt millised tossud on head ja uuris palju ema jookseb ning üldse oli väga asjalik. Ema siis valis lõpuks ühed välja ja küsis, et kus maksta saab. Ja tead, mis see mees ütles selle peale?

”Oh, I don’t know that. I don’t work here!”  

Ema oli suht sõnatu. Aga see ongi New York 😀

Aga trennijutuga edasi.

Teisipäeviti on mul tempojooksud. Kuna ma eelnevalt olen treeninud koguaeg 10 km võistlusteks, siis ma eriti pikki trenne ei pidanud tegema. Täna oli läbi ajaloo üks pikemaid. Kavas oli soojendusjooks + veinitusharjutused + jooksutehnikaharjutused + 6x100m lahtijooksud ja seejärel põhiosa. Pidin jooksma lõigud 1km, 3x2km ja uuesti 1km – kõik 170-180pulsi tempoga (võistluspulss on mul kesmine 183-185). Lõikude vahel 1km paus ja lõpetuseks 20 min lõdvestusjooksu. Nagu aru võib saada, siis oli see kokkuvõttes päris hea distants. Kell näitas 19km ja aega läks 2h 5min.

Central pargis on seda hea teha, sest suur ring on 10km (lisaks on pargis nii palju teid, et saab alati lühemalt teha) ja mis põhiline, see on RING. Ei ole mingit edasi-tagasi nühkimist. Suureks plussiks on ka vahelduv maastik. Mõnusad pikad lauged langused ning samasugused tõusud. Kõige pikem tõus on ca 700m ja kuigi tõusu vahe on 26m, siis selle maa peale tõmbab jalad korralikult kinni. Kuna suur osa mu New York’i poolmaratonist toimub samuti seal rajal, siis on hea lihaseid sellega harjutada. Lisaks näeb seal nii palju erinevaid inimesi – kõik karvalised ja sulelised on kohal. Mingist kellast täitub park erinevate jooksugruppidega ja näeb ikka tõelisi oma ala proffe. Osad mustad jooksevad niimoodi mööda, et tallad särisevad. Päris palju on ka puudega inimesi, kes karkude või ratastooliga, ja treenivad. On alles tahe! Imetlen!

an-aerial-view-of-central-park-michael-s-yamashita

Rõõmustav on see, et vorm tuleb praegu tuhinaga tagasi. Km ajad aina paranevad ja kilomeetrised pausid kõik juba jooksin, sest pulss tuli nii kenasti alla. Kiiremad lõigud olid täna vahemikus 4.05-4.47, vastavalt rajaprofiilile. Plaanis on enne 16 märtsi joosta 3 lühema distantsiga võistlust ja ennast powerit täis pumbata. Esimene võistlus ongi juba see laupäeval, 4 miili (umbes 6,4km) ja arvatvasti saab olema kõige karmim. Ma pole max pulsiga praegu ühtegi trenni teinud ja karta on, et mu keha saab kerge šoki 🙂

Jookske terviseks!

102

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s