1 down, 2 to go

Täna oli siis see päev, kus ma ise käisin õhupallid jalas. Lita-löta. Küll mitte otseses mõttes, kuid piltlikult oli tunne, et nüüd küll sääremarjad plahvatavad. Algas see kõik peale teisipäevast Central Park’i ultratrenni, kui jooksin kõik lõigud korralikult päka peal. Järgmine ja ülejärgmine päev käisin nagu vigane ringi. Neljapäevane tunni ja neljakümne viie minutiline trenn asja just paremaks ei teinud. Ja nüüd..auts!

Vajutasin täna kell 5.30 äratuse kinni ja tundsin, kuidas juba ärevuseuss vaikselt kõhus vonklema hakkab. Esimene võistlus see aasta. Kas ma olen valmis? Ütlen ausalt, et olen suht kehvade närvidega, kui asi puudutab võistlusi. Juba väiksest peale. Kuigi sellised massiüritused ei peaks ju seda tekitama. Mul ei ole kellegagi võistelda (Eestis ikka võrdled sõpradega aegu), veel vähem medalile pretendeerida. Aga ikka see nõme uss tõmbleb kõhus. Aga eks see käibki võistlemisega kaasas, võibolla hoiabki rohkem teravana.

Tõmban hommikumantli selga ja sammun silmad pool kinni köögi poole. Krt. Jalgades ikka veidi pigistab. Panen vee keema. Eile valmis pandud granola/chia/mandli/tooršokolaadi segu ootab ainult jogurtiga üle valamist. Uss susiseb ja vonksatab jälle sabaga. Lähen vannituppa.

Võistlused toimuvad Prospect Park’is, Brooklynis ehk teiselpool Manhattanit. Buss läheb ”Männakale” kell 6.10 ja Google map soovitab 6.04 kodust välja minna. Ma lähen juba 6.02 ja veel jooksuga. Kui sellest bussist maha jään, siis järgmine tuleb alles 20 minuti pärast ja jõuaks napilt enne võistlusi kohale. Ja sellisel juhul juba ehtsa boamaoga kõhus..

Bussist maha ei jäänud ja jõudsin kenasti Port Authority Bus terminali. Sealt edasi juba metrooga Brooklyni poole. Istun siis subways ja loen raamatut (just eile laadisin endale Kindlesse. The Husband’s Secret, Liane Moriarty. Päris lahedalt kirjutatud) ning üldkõlarid plärisevad ja plärisevad kõrva ääres. Mõtlen edamisi, et jää vait juba, ma ei saa niimoodi lugeda. Mingi hetk vaatan, et polegi ühtegi teist inimest ja rong hoopis seisab. Tuli välja, et see plärin kõlarites andis teada, et antud metroo sõidab täna natuke teistmoodi ja ma nüüd jõudsin lõpp-peatusesse. Tore lugu küll.

Pilt

Kalpsasin kiirelt rongist välja ja lidusin õige platformi peale. Tundsin jälle, kuidas kõhus hakkab keerama, sest 10 minutit ei tulnud ühtegi rongi ja teadsin, et see läheb kõik minu soojenduse ajast maha. Daaaaaaamn.

Lõpuks rong tuli ja minu rõõmuks oli seal ka väga palju teisi võistlejaid. Üks mees istus täiesti südamerahuga juba lühikeste pükste ja varrukatega, peapael peas nagu noor jumal. Valmis kohe starti minema. Väljas oli ca +2 kraadi ja ma ise olin soojadele jooksuriietele veel sulemantli peale pannud. Asi, mida ma kunagi siin ameeriklaste juures mõistma ei hakka on nende pidev soov lühikeste pükstega talvel ringi joosta 😀

Kõndsin pargi poole ja nägin, et see on kõik lumega kaetud, vähemalt teed tundusid vabad. Nii kui esimese sammu pargis tegin, siis tõmbas jala värisema. Ou noo…see on ju täiesti kiilakaga kaetud. Kuidas siin veel joosta saab? Inimesed tuterdasid nagu pingviinid reas võistluspaiga poole.

Viskasin kiirelt asjad hoidu ja hakkasin soojendust tegema.

TIIIIIIIINA. Täiesti loll, andsid kindad ka hoidu ju!!!

Pärast seda, kui olin umbes 2 km tegelenud hoopis kätesoojendamisega, jooksin pakihoidu tagasi ja haarasin oma kindad. Ja siis uuesti soojendust tegema.

Tundub, et selle võistluseelse soojendusega on alati mingid probleemid. Suvel oli mul üks 5km võistlus, kus jokutasin nii kaua, et soojenduse lõpus nägin eemalt, et kõik teised on juba stardis ja mõne sekundi pärast käib pauk. Sa ei taha teada, mis mu ärevuselevel sel hetkel oli! Kiirendusega starti ja ilma peatumata otse rajale..

Seekord nii hull ei olnud. Kuulasime hümni ära (siin igakord suurematel võistlustel keegi laulab), peeti kõne ja läinud me olimegi. Dadaaa… mu esimene võistlus sel hooajal oli alanud.

Tegemist oli Al Gordon Classic 4 miili (ca 6,4km) jooksuga ning rada meenutas kangesti Central Parki, koos oma kergete tõusude ja langustega. Korraldaks oli NYRR (New York Road Runners) ja pean ütlema, et raja eest oli väga korralikult hoolt kantud, kordagi ei olnud libe või jäine. Umbes teisest kilomeetrist tundsin, et jalg vajub läbi ja ei saa enam päka peal joosta, sest säärekad lihtsalt nii punnis omadega. Jooksusamm ei olnud just nii ilus kui Veerpalu klassika ja treener oleks pead vangutanud, kui ma temast niimodi pät pät pät mööda oleks jooksnud, aga vahet ei olnud. See võistlus oli mul nö treeninguna peavõistluseks. Vahepeal ikka üritasin ennast päka peale suruda.. eriti kui kaamerameest nägin. No, et pärast saaks ikka pildi pealt vaadata, et näe kui ilusasti jalg tõuseb. Aga need kuraskid panid iga kord kaamera alla kui mina uhkelt lähenesin. Täitsa raisus pingutus. Ja siis jooksis veel üks 50ndates proua minust kerge sammuga mööda ja ma mõtlesin, et milleks ma teen iga nädal 5x trenni????? Pärast googeldasin ta nime ja tuli välja, et tegemist oli väga kuulsa jooksutreeneriga, kes on tuhdandeid inimesi õpetanud juba alates aastast 1985, kirjutanud mitmeid raamatuid ja käinud MM-l. Bakoulis GORDON (võistlusega sama nimi?!?!) Vabandan, võtan sõnad tagasi ja teen ikka trenni edasi 😀

Pilt

Kui ma enne soojenduse ajal lahtijookse tegin, siis üks korraldajatest ütles mulle:

”Hey girl, you gonna win this race!” (sellise venitava musta aktsendiga)

Üllatus küll, aga võitu siiski ei tulnud. Hoopis 209s olin, aga see eest naistest 26-s koht. Kokku võistlejaid 1898, naisi 909 ja mehi 989. Aeg 28.09, seega keskmine tempo 4.22min/km. Ise olin väga rahul.

Peale võistlust võtsin oma bageli ja õuna ning läksin ostsin Targetist Brita veekannu!

Jooge vett!

Pilt

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s