Back in business

Naljakas ikka kui kiiresti inimese keha unustab vana ja kohaneb uuega. See, mis tundus kuu aega tagasi raske ja kaks kuud tagasi ulmekas ja natuke veel tagasi, et enam iial ei suuda, läheb täna mängleva kergusega…

Jutt käib siis tänasest trennist, mille just lõpetasin. Pidin jooksma 10km progresseeruvat tempojooksu (3km 5.10, 4km 4.50, 2km 4.30, 1km 4.10) ja ma ei valeta, kui ütlen, et see tundus mulle LIHTNE. No viimane km võib-olla enam mitte nii, aga siiski – I´M BACK, juhuuuuu!

Veel aasta aega tagasi tulin ma oma kõige uuema tegelasega haiglast koju ja mõtlesin, et never again ei ole ma võimeline ennast uuesti vanasse jooksuvormi ajama. Eriti veel kahe väikese tüübi kõrvalt (Poiss sai just 3 ja Tüdruk 1). Ja kas ma tahangi? -you-know-youre-a-runner-when-every-time-you-drive-past-people-running-you-get-jealous-c60b9Selleks peab ju (sorry, ema, ma tean, et sa vihkad seda väljendit) šitaks vaeva nägema. Aga näed, päike hakkab kevadel eredamalt paistma ja kohe kisub sinna õuepoole. Egas midagi, tuli vana tolm tossudelt maha nühkida ja uuesti peale hakata. Kilomeeter kilomeetri haaval. Nii ma vaikselt olen omaette pusinud ja siin-seal mõne jooksu teinud.

Nüüd otsustasin PÄRISELT hakata trenni tegema ja nädal aega tagasi alustasingi uue treeningplaaniga. See tähendab, et 5 korda nädalas ei tohi mul olla ühtegi vabandust seda mitte täita. Ma ikka alati naeran, kui keegi ütleb: ´´Trenni peab tunde pealt tegema. Kuula alati oma keha! Keha annab Sulle märku, kui tahab puhkust!” Vabandust, aga kui ma kuulaks oma keha, siis see saadaks mulle nii segaseid signaale, et ma istuks iga päev kodus. Küll kurgus kõditaks ja nina sügeleks ja unetunde oleks vähe ja sokk hõõruks jne. Kui midagi muud poleks, siis kuuleks niisama sosinaid ´kahtlane-tunne´ ja ´ei-tea-kas-täna-ikka-maksab-trenni-minna´.  Ma olen ikka seda tüüpi, kellel peab mingi ora tagumikus olema, et liigutaks. Muidu viiliks igalt poolt nurgake siit ja nurgake sealt. Eriti motiveerib see teadmine, et pean nädala lõpus aru andma ja täidetud päeviku saatma.

Ahjaaa… mul on uus treener ka vahepeal tekkinud. Ta-ta-ta-taaaaa, trummipõrin. Palun saage tuttavaks – Einar Kaigas, Mulgimaa miis.Jooksutreener Einar Kaigas

Eelneva treeneri Margus Pirkssaarega on endiselt soojad suhted, aga otsustasin midagi uut proovida. (Margus, kui Sa seda loed, siis aitäh, et mulle vägeva vundamendi ladusid!) Einar võib algul sellise muheda tegelasena tunduda, aga ei tasu lasta ontlikust välimusest ennast ära petta. Tegemist on siiski Jooksupartneri kõige karmimate treeningplaanide master chefiga. Tema kava lugedes mõtlen tihti, et mees, mille pealt Sa võtad, et ma jaksan nii raskeid/kiireid/pikki trenne ära teha? Aga kui keegi Sinusse usub, siis usud ise ka rohkem ja teedki ära. Nii lihtne ongi. Igaljuhul olen algava hooaja ees põnevil.

See on minu aasta! Jah, ütlesingi välja!

Aga ok, maa peale tagasi. Pean nüüd lasteaeda Poisile järele minema.

Jooksmiseni!

IMG_3290

 

2 kommentaari “Back in business

  1. Kätlin

    Tere tulemast tagasi!Ma ei uskunudki enam, et see blogi üks päev veel ellu ärkab, aga tore, et ärkas ning see annab uut jooksuindu endalegi. 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s