Mäkkejooks, mu arm!

 

897ce747b9eb21bd47f159720c606f08

Kes plaanib vähegi tõsisemalt jooksmisega tegelema hakata, see peab endal plaani ka mäkkejooksud lülitama. Ja see on rets. Ikka väga rets. Ma siia mingit teaduslikku kraami ei hakka lisama, et miks see hea on. Seda võib igaüks ise juurde guugeldada.

Põhimõtteliselt kujuta ette seda tunnet, kui Sa elaksid paneelmaja viiendal korrusel ja Sulle öeldakse, et hoones on tulekahju. Sul on loetud sekundid, et jõuda Su hoolde jäetud vanaema kass tulesurmast päästa. Sa spurdid max-kiirusega kartmatult üles. Oled jõudnud juba peaaegu kohale, aga siis tuleb meelde, et tegelikult elad ikka üheksandal ja pead 4 korrust veel jooksma. Just niimoodi jalad huugavad all. Kraabid veel oma viimase jõu kokku, aga üheksandal korrusel selgub, et oli valehäire ja võid alla tagasi minna. Tõmbad kergendatult hinge ja mõtled, et uh, oli see vast jooks. Aga siis tuleb uus tulekahjuhäire ja niimoodi lollitatakse Sind 8 korda järjest. Vot selline on see jõnksuga Lükati tõus Pirita terviserajal.

IMG_3370

Mäletan väga täpselt oma viimast mäkkejooksu, sest see toimus 12.07.16 ja oli ühtlasi ka mu viimane sissekanne treeningpäevikusse. Trenn ja mägi olid samad. Ainuke vahe selles, et tegin seda koos oma parima jooksusõbra Liinaga, kel oli sama ülesanne antud. Üks vahe oli veel. Viiendat nädalat rase olin ka. Samal päeval käisin Liina töö juures Fertilitases vereproovi andmas ja tal juba ukse peal mind nähes vajus nägu ära.

‘’Tiina, no mida kuradit? Ei ole jälle rase?! Just said normaalselt jooksma hakata ju,’’

ei suutnud ta oma pettumust varjata. Täpselt 2 aastat varem juulikuus oli meil sama situatsioon olnud. Siiani naerame ta reaktsiooni. Õnneks Liina toibus suhteliselt viisaka kiirusega ja sain ikka südamlikud õnnesoovid ka. Kuid trenni vedas ta mu ikka, väites, et laps pole takistuseks. Peale kahte lõiku olime mõlemad oksendamis-valmiduses ja mu ei-viitsi-ei-taha programm hakkas täiskiirusel tööle. Teatasin, et pean oma 2,5mm suurust tatratangukest kaitsma ja ei saa selliste asjadega enam tegeleda. Lasin Liinal rahulikult üksi rassida. Tegelikult käisin jooksmas veel kuni viienda kuuni (Saaremaa 3 päeva jooks oli vist mu viimane jooksutrenn) ja sealt edasi BodyBalance rühmatreeningutes. Need olid hullult head, sest iga kava tuleb välja harjutustega, mis on kohandatud spetsiaalselt  ka rasedatele ning treenerid oskavad tunnis juhendada.

Mu südames jääb igavesti väga erilisele kohale üks BodyBalance75 kava laul, mille järgi sai 3 kuud harjutatud ja lõpuks viimased tunnid enne sünnitust seda kuulates oma valutaluvuspiire kombata ja samal ajal vaadata kuidas Sven silmad lahti diivanil magab. Show me love!

https://www.youtube.com/watch?v=J5bAVKzrBzI&list=PLWk0w4N8AQkE7EjrEIq7tc2A3ylcIg58&index=1&t=0s

Aga tulles tagasi oma mäejooksu trenni juurde.

Kavas oli soojenduseks 8km 5.20 tempoga ja peale seda 8x60m mäkkejooksud, sulgudes JÄRSK, MAX PINGUTUS. Parkisin auto Pirita velodroomi kõrvale, võtsin lonksu Värskat ja läksin. Minu ees avanes suht närb ja võikalt määrdunud viimaseid hingetõmbeid tegev suusarada. Mõni tulihingelisem suusafanatt ehk suudaks seal ennast paaristõugetega edasigi suruda, aga jooksja jaoks oli see ääretult ebamugav. Ja kui lund ei olnud, siis oli lademetes soppa ning sekka natukene jäädki. Aga ikkagi oli mõnus jälle metsa all joosta. Eriti veel sellise imelise ilmaga nagu seda oli laupäeval. Soe briis ja päike paitamas mu punetavat nägu. Lausa ahmisin seda õndsust sisse. Kõik see rõõmus tilu-tilu muidugi lõppes, kui alustasin päris trenniga.

Mäletan küll viimasest korrast, kui treener ütles, et jookse kindlasti ka see Lükati nukk ära, kuid otsustasin siiski sammudega üle mõõta, kuhu maani täpselt on 60m. Ja oh seda imet, 60m sai täis TÄPSELT enne vastikut jõnksu. Lõin juba oma peas rõõmust käsi kokku ja kujutasin ette, kuidas ma päevikut saates kirjutan, et tegin kõik vastavalt juhistele. Aga siis sekkus südametunnistus ja ütles: ’’Tiina, mida Sa teed? Sa ju tahad joosta Viljandi järve hästi? Keda Sa petad siin praegu? Kas Sa jooksed Einarile ja oma treeningpäevikule või iseendale?’’

Mul hakkas enda pärast piinlik. Sain aru, et ma pole enam laps, kes mõtleb, et kui vanemate seljataga jätab hambad pesemata, siis väljub vannitoast võitjana.

Nagu ma oma postitust alustasin, siis see jooks oligi RETS. Jooksud olid ca 90m ja võtsid aega ainult 27-30sekundit, kuid mida mu keha läbi elas nende meetrite ja sekunditega oli ikka ebareaalne. Lihased lähevad nii paksult täis, et tekib tahtmatult tunne, et aju on oma koostöö jalgadega lõpetanud. Aju jagab käske, et jookse-jookse-jookse, aga nagu aegluubis lähevad viimased sammud ja valu jalgades on nii piinavalt kõrvetav. Kõige naljakam oli veel see, et allatulek oli peaaegu sama hull. Okei, see ei olnud valus või hingetoru ei olnud kinni nööritud, aga siiski. Jalad meenutasid nagu kahte pastakavedru, mis on välja karanud ja kuidagi ei saa tagasi suruda. Niimoodi vonklesid all ja elasid oma elu, kui ma tibusammul alla üritasin tulla. Ennast ajas nii naerma. Peale neljandat korda läks siis süda ka pahaks.

Järeldus: kõik on õige ja suudan endiselt oma mugavustsoonist välja tulla!

Täna oli kavas 10km taastavat. Tegin ühe mõnusa pool-metsa ringi ja jälgisin ainult pulssi. Kokku tuli 8.56km, tempo 6:24 ja keskmine pulss 126. Alles talvel jooksin sama tempoga, aga pulss oli 145-150 vahemikus. Seega palun mitte ühtegi vabandust, et mul ongi kõrge pulss ja ma ei jaksa ja Sa oled ju päris sportlane ja mina niisama pühapäeva-jooksja. Ma luban Sulle, et saad A-L-A-T-I paremaks minna, kui Sa oled käesoleval hetkel. Järjepidevus on kõige alus!

Ja nüüd õue ilusat ilma nautima.

Jooksmiseni!

950f24856388706bf726486ba5a30050

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s