läbi minu silmade
Juba iidne Tõstmaa vanasõna ütleb, et kes staadionil jookseb, see asjata ei longi. Ja lonkijaid seal täna ei nähtud… Üks päev enne Viini minekut helistas Einar. ''Kuule, ma siin mõtlesin, et paneks Su ikka sinna 3x800m teatevõistluste tiimi,'' algab ta ääri-veeri pihta. ''Kas kedagi teist siis minust kiiremat pole?'' üritan kohe alateadlikult ennast välja keerutada. ''Praegu ei …
Loe edasi: Minu esimene tiitlivõistlus!
Istun oma ilusa sinise suvekleidiga lennukis, CEPi säärised hellalt embamas väsinud sääri. Lennuk ampsab järjest valgeid pilvetupsakaid ning viib mind aina lähemale ja lähemale puhkusele. Jah, päris sellisele puhkusele, mida pole juba üle kolme aasta olnud. Mina + Sven + VIIN (see linn, ma mõtlen)... 4 ööd, no kids. Kõlab juba nagu honeymoon!? Samas pole …
Loe edasi: Ikka Viin, Viin, Viin..
Kui ma oma esimest last ootasin, siis pidevalt nägin selliseid unenägusid, et sain tite ja unustasin ta siis ära. Alles mitu päeva hiljem tuli meelde, et oot-oot, mul on ju laps. Mis ta teeb ja kus ta üleüldse on? Nüüd on teemad vahetunud ning olen hakanud jälle jooksu-unenägusid nägema. Situatsioon on enamasti selline, et tegelen …
On esmaspäeva hommikupoolik ja ma ootan kannatamatult uut plaani. Arglikult näpin telefoni ja ping-pongitan mõttega, kas helistada või mitte. Ei taha treenerit koguaeg tüüdata. Samas nii õudselt tahaks juba teada, mis edasi saab. Esimesed viis nädalat treeningkavaga on läbi saanud ja perioodile pani mõnusa lõpuakordi eilne 20km jooks. Olen rahul, sest tegin ära KÕIK trennid ja …
See võistlusjärgne rammestus on nii mõnus. Tunned, et keha ja jalad oleks kui läbi klopitud. Isu on meeletu ja suhtumine, et täna on kõik ka välja teenitud. Bon Apéttit! Millest siis alustada? Ega siin pikalt keerutada polegi. Raske oli. Tahaks kohe ühte vängemat sõna kasutada kui raske, aga jätan selle sinnapaika. Samas Viljandi järvejooks ju …
