Krossi periood

’’Kallis, kuidas Sul enesetunne on? Kas on juba parem olla?’’ küsin murelikult Poisi käest, kui ta vannitoa ukse vahelt peale lõunaund ennast sisse libistab.

’’On küll parem,’’ ilmub üks väike pea mu dušikardina vahelt sisse, ’’see jänesetunne on ära läinud.’’ Turtsatan naerma ja pomisen, et jumal tänatud. Lapsed ikka oskavad neid sõnu käänata ja väänata. Talvel teatas Poiss, et tal jalg valutab ja vist peab elektrišoki panema. Aga enese-või jänesetundest nii palju, et pole hullemat asja päevagraafikutes, kui on üks palavikus laps. Õnneks oli see ainult ühepäevane error ja saime kõik oma asjad aetud ning mina oma jooksud tehtud. Sven on nüüd ka otsustanud, et temal on vaja tingimata 5x nädalas trennis käia ja nii me siin klapitame neid omavahel 10-12x nädalas. Peale emapuhkust võin vabalt logistikuks hakata.

Jalad on lõpuks peale kolmepäevalist ringi kargutamist taastunud. Möödunud nädala neljapäeval sai Jooksupartneri ühistrennis käidud, kus (vist) vihmase ilma tõttu olin ainuke ja sain seega Kaarlilt korralikult vatti. Ei olnud juttugi sekundite lugemisest, vaid kõiki harjutusi tuli ikka teha nii, et on valus ja siis natuke veel peale. Nii pidavat mu vaimu treenima. Noh, seda ma ei tea, kas vaim sai tugevamaks, kuid loodetavasti jalad küll. Vastasel juhul oleks ma eelistanud jaanipäeva nädalavahetust veeta nii, et poleks olnud valus istuda ja astuda.

IMG_1348Einarilt sain see nädal kätte oma kolmanda kava, mille märksõna on KROSS-KROSS-KROSS (söögi alla ja peale). Võistlustega on praegu ühelpool ning viimane oli pea kaks nädalat tagasi Viljandis toimunud Jüri Lossmanni mälestusjooks. Läks täitsa hästi. Sain naistest kuuenda koha ja oma ESIMESE auhinnaraha. Jooksupartneril on alati hästi korraldatud jooksud, seda nii raja, võistluskeskuse kui ka auhindade näol. Pole just palju võistlusi, kus premeeritakse esimest kuute ja veel nii toredate auhindadega – ilus lillekimp, 30€ Rademari kinkekaart ja 20€ sularaha. Ma olen küll jooksubilanssiga endiselt sügavas miinuses, kuid algus on tehtud.

Lossmanni jooks (249 of 315)

Aga krossist.

Kuna järgmine võistlus on hetke plaanide kohaselt alles augustis toimuv Ööjooks, siis on vaja Einari sõnul korralikult aeroobset mahtu laduda. Mul on KINDEL plaan see aasta 10km alla 40-minuti saada ning vähemaga ma ei lepi. See siis tähendabki, et terve juulikuu jooksen tuimalt krosse, varieerides ainult tempoga. Ühtegi staadioni trenni pole, mis tegelikult sobibki mulle paremini, sest olen nagunii terve juuli kuskil Eestimaa peal lennus ning statale naljalt ei satu.

IMG_1334.JPG

Uue kavaga seoses on tõusnud ka mu krossitempo (teise nimetusega TAVAjooksu tempo). Kui varem pidin jooksma kilomeetri 5.20, siis nüüd 5.10. Pikaotsa tempo 5.30. Jooksu arengu üheks mõõdupuuks võibki pidada seda, kuidas tõuseb tavajooksu kiirus, aga pulss jääb samale tasemele. Minul näiteks on koormustesti põhjal põhivastupidavuse treeningu pulsitsoon 126-151, mis tähendab, et enamus krosse pean jooksma selles vahemikus. Treener tahab, et need oleks kuskil 145 juures, pikk ots veidi madalam. Nii ma siis jooksengi vaheldumisi vaadates kella ja tempot. Kui keegi alles alustaja seda loeb, siis lohutuseks võin öelda, et metsas (isegi laugel pinnasel) on pulss alati kõrgem ja end sellest heidutada pole mõtet lasta. Üks igivana postitus mul seoses pulsiga – LOE.

Täna pidingi jooksma metsas 12km 5.10 tempoga, aga sain suht kärmelt aru, et seda kiirust hoides lähen oma pulsivahemikust välja. Klikkisin kellal ainult südamelöögid ette ja kiirust ei jälginud. Hullult kipitas tegelt. Ma pole ikka veel sellest hoian-jäigalt-kavast-kinni suhtumisest lahti saanud ja kui täpselt nii ei tee, nagu kirjas, siis olen häiritud. Ja nali naljaks, ma ka see tüüp, kes vajadusel maja ees jookseb 200 meetrit edasi-tagasi, et vajalik distants  ette lööks. Aga kui ma ranget joont ei hoiaks, libiseks igakord natuke siit ja natuke sealt, sest luuserdamiskalduvus on mul sees olemas ja ainult ootab võimalust välja tulla. Seega mu praegune lahendus ongi hoida kellal ainult pulssi ees, et kehvemal päeval (sest päevad TÕESTI pole vennad) üle ei paneks. Mu moodne Garmini kell näitab muide juba mitmendat nädalat treeningseisundiks UNPRODUCTIVE. On vist teine ka veidi suuremate ootustega, kui peaks. Aga aitab sellest kuivast jutust.

Üks uudis veel.

Sain endale uue ratta, millele peangi kohe järgi tormama. Ei-ei, ma ei kavatse triatloni peale üle minna. Sellise linnakruiiseri, millele panen taha Tüdrukule tooli ja ette pudi-padi korvi, et siis lastega koos Viimsi vahel ringi uhada.

PS! Ega mu lõpp-plaan on tegelikult treenida poiss pikemalt rattaga sõitma, et suudaks vähemalt 5km vastu pidada, ilma ”Oh, äge oks/kraav/kivi!” peatusteta ja saaksin temaga koos jooksmas käia.

Rada vabaks!

IMG_1132

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s