Kuhu küll see kiirus on jäänud?

Déjà-vu [deža vüü] (prantsuse keeles ‘juba nähtud’) ehk nähtutunne ehk varem kogetu tunne on elamus, mille puhul tajutakse käesolevat kogemust juba varem kogetuna.

Leian ennast täpselt samas kohas, kus 15 päeva tagasi alustasin oma hullu 14km-i tempotrenni ehk vana hea Viimsi bensuka juurest. Ilm endiselt ebaeestilikult 30 kraadi, kuid täna väikse vürtsina koos troopiliste tuuleiilidega. Elu nagu välismaal. Protseduurid on samad – käin vetsus, joon vett ja teen mütsi märjaks. Ärevust ei ole. Ma ei kavatsegi seda trenni jälle kehvemini joosta kui ette nähtud. Seejärel suundun kerge sörgiga Laidoneri pargi poole, et puudevarjus veidi võimelda ja jooksuharjutusi teha. Oujee, täna tuleb hull päev…

IMG_2058

Peale seda kahenädala tagust trenni on kõik kuidagi allamäge läinud. Kiirus kadunud ja ette antud temposid ei suuda hoida. Olime perega veidi üle nädala Otepää kandis ja kõik trennid sai tehtud sealsetel radadel…ikka üles ja alla, üles ja alla. Elevation gain to the max. Niimoodi vänderdades saingi kenasti korrelatsioonis pulsi liiga üles ja moti liiga alla. See jooksjahing on ikka jube rahulolematu. Nüüd blogi kirjutades on hea analüüsida ja veits enda üle naerda, miks kõik pole läinud lepase reega.

  1. Naelikud

IMG_1924Tegin endale sünnakingiks esimesed naelad. Kohe kui Kääriku statale jõudsin tõmbasin need uhkelt jalga ja kujutasin ette, et panen nagu noor gasell elu parimaid ringiaegu. Peale esimest sadat meetrit sain aru, et olen ikka täielik idioot olnud ja ostnud sama suured naelikud nagu jooksutossud. Ma ei tea, mis pikamaajookse ma plaanisin nendega teha, et sellise jalapaisumise ruumi jätsin. Nii palju siis neist. Telefoniga pilt ja müügikuulutus netti. Kiirusrekordeid ka ei sündinud.

  1. Elu pärast naelu

Jah, ma tean.. kõik on mulle öelnud, et naelikutega tõmbab sääred jube täis. Aga johhaidiii, mis pallid mul peale seda all olid. Mitu päeva käisin ringi mega valusate jalgadega ja kirusin ennast, et oli üldse vaja kuskil Otepää metsade vahel lambist naelkingadega hakata jooksma. Endal samal ajal rasked lõigutrennid ees ootamas.

  1. Reljeef ja kilometraaž

Teen tavaliselt oma krossijookse Pirita metsas ja siis ka valin, kas teen koos MÄGEDEGA (naer) või mitte. Ehk võib arvata, et olen ikka TÕELISE põhja alla teinud. Reaalsustaju tuli tagasi Otepääl, kus tavapärasele  30-50m elevation gainile (st mitu meetrit sa mäekõrgusi oled kogunud. Mitte segamini ajada mäest üles jooksmise pikkusega) vaatas kellalt vastu lausa 285m. No veits ajab pulsi üles küll. Lisaks on viimased nädalad olnud üle 80-86km jooksukilomeetreid nädalas ja eks see ka tapab kiirust. Treener lohutas, et kui mahu jälle 50-60km peale saame, küll see kiirus ka siis tagasi tuleb. Lootus sureb viimasena.

Measuring elevation 01

  1. KUUMUS

Pean seda kõige suuremaks kurjajuureks. Kõik viimase nädala trennid on tehtud praegu temperatuuri vahemikus 27-32 ja seda VARJUS. Pane juurde meeletu higistamine ja mitte just väga palju kaasas olevat joogipoolist ning saadki ühe väsinud ja vingus keha, kes muudkui mõtleb, et MIKS jumala eest nii raske on. Ükskord kergele jooksule minnes mõtlesin, et oh, teen õhtul hilja jahedas ja lõpetan oma 8km taastava mõnusalt Kääriku järve ääres, kuhu sõbrad pidid autodega ujuma tulema. Otsustasin elu põnevamaks tegemise nimel poole tee peal teist rada katsetada, mis kahjuks päädis sellega, et eksisin metsas ära ja ilmusin sealt välja alles 4km hiljem, kui teised kõik kenasti juba autodesse ennast sättisid ja koju hakkasid sõitma. Endiselt teen oma trenne ikkagi hommiku poole.

crazyrunninggirl.winter-weather-running

Täna pean ma jooksma jälle tempojooksu, kuid õnneks veidi vähem – 8km ja 4.25 tempoga. Kell on ühe minuti pärast kümme ja teen oma soojenduse viimaseid rabavaid etteasteid, samal ajal ootavalt horisonti silmitsedes. Millal see Enn juba tuleb?

Seekord ma seda jooksu üksi ei kavatsenud teha ja võtsin kohe Ennuga ühendust, kes õnneks nüüd jälle laagrite vahel väikse pausi kodus teeb. Enn on mu massöör, kelle juures ikka nädalas korras katsun käia. Muide ta eksabikaasa on Sirje Eichelmann, kes esimese eestlannana jooksis maratoni alla kolme tunni ja hoidis tükk aega enda käes eesti rekordit (2:34:09), kuni Jane Salumäe selle üle jooksis. Kuid 10 000m reks on veel endiselt tema käes – 32.47. Ühesõnaga mees teab jooksust päris palju ja tegi omal ajal väga paljud trennid abikaasaga koos ja ka massööri amet sai kunagi naise nimel valitud.

Lõpuks paistabki üks lähenev rattur ja tunnen Ennu suure laia naeratuse järgi juba kaugelt ära. Plaan on joosta 4km Tammneeme poole ja siis tagasi. Ütlen Ennule, et hoidku spidokal 13,6km/h ning alustame trenniga.

Algus pole raske, sest on jälle veidi allamäge ning suudan isegi juttu ajada. Enn paneb päitsed pähe ja ei luba kiirustada, mida ma tihtipeale kipun jooksu esimeses pooles tegema. Saan samal ajal näpunäiteid kätetöö ja -hoiu kohta. ’’Lase õlad vabamaks, pinges on kuidagi!’’ Ah, sellepärast Sa siis peadki igakord üle poole aja massaažist mu ülikinnisele seljale kulutama. ’’Jalgade tööl pole viga, päris hea!’’ ei ole ta ka kiitusega päris kitsi.

Kilomeetrid kerivad ja näen, kuidas Enn tahaks lobiseda, aga mina olen võimeline ainult käeviibetega vastama. Hullult raske ikka seda joosta. Olen tänulik, et ei pea täna üksi tegema. Alles nädal tagasi võistlesin Otepääl Rukkihundi (see nimi ajab alati naerma) jooksul, kus keskmine tempo tuli 4.18 ja ei tundunud ka mu meelest nii raske. Kuigi olid tõusud sees.

IMG_7074

Kui 4 km on joostud, siis keerame tagasi ja algab kõva vastutuul. Katsun kuidagi ratta taha või Ennu külje peale hoida, kuid tundub, et suurt abi pole. Pead ise hakkama saama! Üle poole maa on juba joostud. Tubli, Tiina!

 ’’Kannata, kannata, kannata, lõpp on varsti käes! Pead ilusti vastu!’’ ergutab Enn ja ulatab pool keeva veega pudeli. Asi seegi. Kellegagi koos joostes on positiivne, et pole eriti aega enda mõtetega maadelda ja seeläbi ei saa ka allaandmise ideed pähe tikkuda. Ja no kuidas Sa siis hakkad kõndima, kui teine sai sinu pärast endal velo välja aetud ja padjapüksid jalga tõmmatud. Rühi aga edasi, see on alles päeva algus!

Unustasin ennemini mainida, et täna seisis treeningkavas kirjas:

ERIBLOKK:

H: tempokross 8km 4.25

Õ: Lõigud 5x1000m 3.55, sörgipaus 3 min

Lõpetame jooksu. Nagu ikka venib viimase kilomeetri iga sada meetrit justkui kilomeetrise sammuga. Süda on veidi paha, aga hing hüppab rõõmust, et LÕPUKS ometi jälle üks trenn, mille täitsin veatult. Aeg 35.08 ja keskmine tempo 4.23.

Sörgin/kõnnin vaheldumisi koju ja lasen vanni täis kõige külmemat vett, mis kraanist tuleb. Mõtlesin alguses, et lähen seisan veidi Pirita rannas meres, aga kuna tuul oli ikka väga kõva, siis ei hakanud külmetusega riskima (kohe peale trenni on immuunsus maas ja keha võtab väga kergelt viiruseid külge. Sellepärast tuleb võimalusel kohe kuiv/soe särk selga tõmmata ja kuskile toidupoodi mitte töllerdama minna). Panen kraani kinni ja ronin vööni vette. Uhh, päris hea. Silmitsen oma kananahal jalgu ja teen mõttelisse shopinglisti märkme: osta kottidega jääd! Loodan, et jalad on õhtuks enam-vähem okeid, sest hetkel on veel lisaks tänasele tempokrossile ka üleeilne kõrgete kontsadega pulmas käik jalgades sees.

(Pildil olen mina pulmas ja kõrval üks vahva poiss Rukkihundi jooksul)

image1.jpeg

Olen nüüd 4 kuud kava järgi trenni teinud ja alles nüüd on esimest korda pandud 1 km lõigud alla 4 minuti. Kui selle trenni suudan eeskujulikult ära teha, siis ehk tärkab jälle kuskilt tuha alt see lootus sügisel alla 40min 10km joosta. Õnneks on ka õhtusesse lõigukasse tugev jooksja jäneseks välja valitud ja mul pole muud teha, kui kannatada, kannatada, kannatada…

Endurance is the struggle to continue against a mounting desire to stop!

(Tsitaat raamatust, mida ma eile alustasin. Endure. Mind, Body, and the Curiously Elastic Limits of Human Perfomance. Alex Hutchinson)

IMG_1957

UPDATE!!!!!

Õhtune trenn läks super hästi! Siiani on kriips kõrvuni ja tundub, et ametit veel maha ei pea panema. Minu kardetud raske trenn osutuks tänu heale jänesele väga nauditavaks jooksuks. Ei mingit punnitamist, kella vahtimist või ringiaegade arvutamist. Lihtsalt  püsi tempos ning lase jalgadel kerida.

Lõiguajad: 3.53; 3.54; 3.54; 3.52; 3.41

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s