Katsetele valmistuda, Tiina Kala!

Kraabin tasakesi suure varbaga karedat vaipa ning silmitsen kerge ärevusega ruumiavast sisse voorivaid inimesi. Vastu tulevatelt nägudelt peegeldub samasugune tunne nagu möllab minu sisemuses. Põnevus ja kerge pinge, süda põksub rahutult. Me oleme kõik siia kogunenud ühel ja samal eesmärgil. ’’Võite harjutada veidi,’’ teatab meeldiv meeshääl ja julgustab meid kõiki edasi. Olen Tallinna Ülikooli keldri võimlas …

Loe edasi: Katsetele valmistuda, Tiina Kala!

Töötame edasi

Tuba on pime ja lahtise rõduukse vahelt kostuvad tuppa ainult looduse salapärased sahinad. Õnneks see 24/7 prääksuv rukkirääk on vist oma kaaslase leidnud, sest teda pole juba tükk aega kuulda olnud. Või on mõnel kassil mõõt täis saanud ja astunud otsustava sammu. ’’Emme,’’ sosistab üks hääl mu kõrval ’’miks inimesed ei saa niimoodi?’’ ’’Mis mõttes niimoodi?’’ …

Loe edasi: Töötame edasi

Täispaagiga Eesti meistrivõistluste krossile

‘’TAISTO, MA PANIN AUTOSSE VALET KÜTUST!!!’’ ‘’Kas natuke või paagi täis?’’ kostub mu venna stoiliselt rahulik hääl. ‘’Mis natuke…ikka täispaak. Mis ma teen nüüd?’’ tekib mu kõrgendatud häälde paanikanoot. ‘’No nüüd pole midagi teha, tuleb see autost välja saada. Ise sa seda teha ei saa ja autot tööle panna ei tohi. Muidu on tuksis.’’ Mine metsa. Ma …

Loe edasi: Täispaagiga Eesti meistrivõistluste krossile

Hea, parem, veel parem ehk Viljandi 2019

Kõik on sama. Loksun kell 16.00 väljunud bussis mööda Tartu maanteed Viljandi poole. Lihtsalt 2018 asemel on kalendris 2019. Akna taga vilksatavad laohooned. Siuh, siuh, siuh. Järgnevad karjamaad, põllud ning ükskikud majakesed. Ilus on. Kevad ilmutab ennast looduse palgeil ja kõik värvub aina enam rohelisemaks ning seda korrelatsioonis Tallinnast eemalduvate kilomeetritega. Vaatan enda kõrvale ja …

Loe edasi: Hea, parem, veel parem ehk Viljandi 2019

Suusahunt 2019

Tuul vihiseb külmalt üle mu põskede, kui nagu noor kotkas Ambrose mäest alla vihisen. Suusad on nii hästi määritud, et libiseb lausa Lükati sillani. Mõned uisusammud ja siis jälle mugavalt liueldes juba Pirita jõe äärsele ideaalselt hooldatud suusarajale. Kell annab randmel värisedes teada vahepealse kilomeetriaja – 3.55. Hull värk mõelda, et suvel jooksin niimoodi 10km …

Loe edasi: Suusahunt 2019

Nagu kala vees

Sa ütlesid, et sa oled blogger. Ma ütsin mul on poogen. Need Nublu sõnad koguaeg peas kummitamas otsustasin peale jõu(lu)saali, et vaja vist midagi jälle kirja panna. Juhtunud on ju palju. Ma pole alates laupäevasest 8nda detsembri fartlekist mitte ühtegi kilomeetrit jooksnud. Põlv jäi valusaks ja ajas lausa lonkama. Eriti hull oli seis treppidest kõndimisel. …

Loe edasi: Nagu kala vees

Ettevalmistushooaeg alaku!

See pikamaajooks on tegelikult ikka üks õudne ala, millega tegeleda. Veidi vahe sisse jääb, siis on kohe selline tunne, et kõik on kadunud. Ja no veits on ka. Nimelt ma nüüd naasesin oma kahenädalaselt mitte-midagi-ei-tee-ja-ei-taha-ka vaheajalt. Arvestasin, et pisike paus lasi kehal mõnusalt välja puhata ja saab kohe eelnevalt saavutatud levelilt edasi tööd teha. Aga …

Loe edasi: Ettevalmistushooaeg alaku!